Liafuan Badak husi Sua Exelénsia Primeiru Ministru Timor-Leste, Sr Taur Matan Ruak nian, relativa Serimónia Asinatura Kontratu ba Akizisaun no Instalasaun Kabu Submarinu Fibra Ótika hosi Austrália mai Timor-Leste

Palásiu Governu, loron 31 fulan-maiu tinan 2022
Exelénsia Senhor Prezidente Komisaun Interministeriál ba implementasaun kabu fibra ótika nian no Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Planu no Ordenamentu,
Exelénsia Senhor Ministru Finansas,
Exelénsia Senhor Ministru Obras Públikas,
Exelénsia Senhor Ministru Transportes no Komunikasoins,
Exelénsia Senhor Ministru Justisa,
Exelénsia Senhor Embaixadór Austrália nian iha Timor-Leste,
Exelénsia Senhor Reprezentante Alcatel Submarine Networks (ASN),
Distintu konvidadu sira seluk ne’ebé marka prezensa,
Ha’u hahú ho agradese ba prezensa tomak,
Ohin ita marka prezensa iha-ne’e atu asina kontratu akizisaun no instalasaun ba ligasaun dijitál nian ida iha Timor-Leste liuhusi kabu submarinu fibra ótika nian, ba sidade Darwin no Port Hedland iha Commonwealth Austrália.
Ohin ita asiste marku istóriku ida ba projetu ida ne’ebé hahú dezenvolve tiha ona iha tinan 2015, maibé mós marku istóriku ida ba realizasaun objetivu ida husi Programa Governu VIII nian, mak hanesan: posibilidade timoroan sira hotu hetan asesu ba internet ho kualidade aas, lais, estavel no seguru liután.
Garantia asesu internet nian ba timoroan sira hotu la’ós de’it posibilidade hodi asesu ba internet iha territóriu tomak, maibé liuliu hamenus kustu ba asesu ne’e, hodi permite timoroan sira hotu la haree ba klase sosiál atu bele iha asesu ba internet.
Ida-ne’e mós nu’udar pasu importante ida ba diversifikasaun ekonómika no hamenus dependénsia ba Ekonomia Petrolífera.
Ekonomia dijitál, ohin asume valór boot liu 15,5% husi PIB Mundiál, ne’ebé kontabiliza liu dolar norte-amerikanu triliaun 11,5, ne’ebé dezenvolve ona liu dala 2,5 duké PIB Mundiál iha tinan 15 ikus ne’e, ne’ebé justifika katak, ema na’in-9 husi ema na’in-20 mak riku liu iha mundu ne’ebé liga ba setór teknolojia no ekonomia dijitál nian.
Ohin ita loke odamatan ba Timor-Leste, atu bele hetan asesu ba setór ekonomia ida-ne’e, ho objetivu hodi bele hetan benefísiu hosi retornu finanseiru ida ne’ebé boot tebes no ba kriasaun oportunidade sira empregu nian ba timoroan sira.
Maibé, asesu ba ligasaun dijitál liuhusi fibra ótika, la’ós de’it oportunidade ekonómika ida ba Timor-Leste, ninia karákter estratéjiku iha ninia kapasidade transformadora ba país no ba sosiedade.
Liuhusi plataforma sira governu eletróniku nian, ita hakarak atu hamenus distánsia, atu marka prezensa no serbí timoroan tomak la haree de’it ba Munisípiu ne’ebé sira hela ba.
Liuhusi ligasaun dijitál sira, ita hakarak fó asesu ba timoroan tomak, sistema edukasaun nian ida-ne’ebé di’ak liu iha mundu, ne’ebé nia impaktu pozitivu sira sei alkansa la’ós de’it formasaun ba ita-nia foin-sa’e sira, iha atualizasaun koñesimentu ba ita-nia profisionál sira maibé mós iha setór saúde nian, liuhusi formasaun sira, hodi tulun profisionál sira ho telemedisina.
Objetivu sira-ne’e, ne’ebé sei define loloos hanesan fim públiku sira, nune’e mós defeza ba soberania estadu nian, justifika katak, haree ba intensaun ne’ebé di’ak no proveitozu husi investimentu privadu sira iha ligasaun paralela sira, Estadu presiza iha ligasaun ida ne’ebé rasik hodi garante nafatin objetivu sira-ne’e.
Maibé, dalan ne’e la hotu iha-ne’e, sei iha buat barak mak atu halo iha implementasaun projetu ligasaun ida-ne’e nian ba Austrália, ho estudu no preparasaun ba ligasaun nasionál no internasionál sira seluk, hodi garante nafatin konektividade país nian liuhosi ligasaun ida ne’ebé redundante ba kabu submarinu sira fibra ótika no asesu permanente nian.
Ho internet ne’ebé to’o lais iha Timor-Leste, ita tenke prepara an atu garante Cyber Seguransa ba ita-nia sidadaun sira no Estadu. Ba ne’e ita tenke buka formasaun no edukasaun ba rekursu timoroan sira ne’ebé presiza ba setór ida-ne’e, ho objetivu atu forma profisionál espesializadu sira iha seguransa sibernétika, tantu seguransa informasaun nian hodi proteje dadus, ka informasaun sijiloza sira, no kona-ba siberseguransa ne’ebé abranje parte ida hosi seguransa informasaun nian ho foku eskluzivu iha protesaun dijitál.
Iha momentu importante ida-ne’e, ita la bele haluha ita-nia belun sira, ita la bele haluha, katak pasu istóriku ida-ne’e sei la akontese sein kolaborasaun inkansável husi ita-nia belun sira iha Governu australianu, ne’ebé mak husikedas inísiu projetu ne’e nian, sira fó ona mai ita apoiu tékniku tomak ne’ebé ita presiza, no sira la’o hamutuk ho ita-nia tékniku sira.
Tanba ne’e, ha’u hakarak hato’o ha’u-nia agradesimentu ba Governu australianu, no ninia kooperante sira hotu, ba sira-nia serbisu no empeñu tomak, maibé mós atu afirma katak ita konsidera Austrália hanesan parseiru estratéjiku ida, no ita hakarak kontinua no reforsa kolaborasaun iha área ida-ne’e no iha área sira seluk ba dezenvolvimentu Timor-Leste nian.
Hakarak konklui ho ha’u-nia agradesimentu no rekoñesimentu husi lideransa Sua Exelénsia Senhor Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Planu enkuantu Prezidente Komisaun Interministeriál nian, ba empeñu membru Komisaun sira seluk nian, maibé mós ba esforsu no dedikasaun husi tékniku sira ne’ebé kompoin Grupu Tékniku Interministeriál.
Maromak haraik bensaun mai ita hotu!
Obrigadu barak.