PM-Taur Matan Ruak: ”Presija Vontade no Kapasidade Timoroan Sira-nian Hamutuk Luta Kontra COVID-19″

Dili, 17 Abril 2020: S.Exa. Primeiru-Ministru Taur Matan Ruak afirma, Governu determinadu loos atu luta kontra propagasaun Surtu Korona Virus ka COVID-19, embora sistema saúde Timor-Leste nian atualmente iha difikuldade tebes atu responde ba luta ida ne’e, maibé Xefe Governu fiar katak ho vontade no kapasidade timoroan sira nian, bele hakbiit an liután hamutuk iha luta kontra Covid-19.
“Ita nia sistema saúde iha difikuldades boot, se nasaun sira mais dezenvolvidu ke konsidera sira-nia sistema saúde di’ak liu iha mundu la iha kapasidade, la’ós Timor-Leste mak iha kondisoins atu sustenta, ita la iha. Mas ita kombina buat rua, vontade no kapasidade. Ita-boot sira haree uluk ita halo funu kapasidade la iha, mas vontade maka’as liu kapasidade ita lakon ema 200 mil mak ita manán. Ohin ha’u la presija vontade boot liu fali kapasidade, kapasidade ho vontade tenke hanesan”, dehan Xefe Ezekutivu iha Parlamentu Nasionál, kinta-feira ne’e.
Nu’udar Komandante Operasionál Sala Situasaun-Sentru Integradu Jestaun ba Krize (CIGC) Xefe Governu orienta médiku esperiente iha Sala Situasaun halo analiza ba senáriu otimista no pesimista hodi haree ba esperiénsia País seluk nian, atu nune’e Governu bele preparadu di’ak liután, karik wainhira to’o iha senáriu refere, Governu la oprimidu ba situasaun ne’e.
“Iha Timor-Leste ita sei la sés hosi ida ne’e, tuir senáriu otimista, ita-nia esforsu tomak hakarak zero, baixa óbitos, maibé ita iha 8 infetadu (dadus 15/04)(…) Senáriu ultrapessimista ba Timor-Leste, tuir análize Sentru Integradu Jestaun Krize nian(…),Senáriu pesimista, Timor bele sofre hetan 390 mil katak 30% populasaun, iha númeru ida ne’e kazu lizeiru 150 mil, kazu grave 58 mil (15%) ne’ebé grave no hetan asisténsia ventilasaun assistida 18,500, óbito(mate) 17 mil(3%).Ne’e senáriu pesimista, tanba ha’u hanesan lider ba CIGC orienta sira ba senáriu pior i senáriu ultra pior mak ida ne’e”, esplika Xefe Governu.
Liután Xefe Governu esplika, Estadu Emerjensia la’ós solusaun ba problema, maibé nu’udar elementu importante ne’ebé atu ajuda reforsa distansiamentu sosiál hodi bele minimiza reduz númeru kontajiu. HOTU
